KĂ€sk kannab meid kodumaa pinnal, pean lahkuma, neiu, Su rinnalt. VĂ€ike tĂŒdruk jĂ€i maha, teda valus on nĂ€ha kuid sĂ”durid ikka on rÔÔmsad. VĂ€ike tĂŒdruk jĂ€i maha, teda valus on nĂ€ha kuid sĂ”durid ikka on rÔÔmsad. NĂŒĂŒd lahkume lĂ”busad naised, meid Latvias ootamas teised. Meie vannume truudust ja tunneme puudust, et teised jĂ€id Eestisse maha. Me vannume truudust ja tunneme puudust, et teised jĂ€id Eestisse maha. Rai-rai-ra-raa, rai-rai-ra-rai-raa. Me vannume truudust ja tunneme puudust, et teised jĂ€i Eestisse maha. Ăra emale iial sa kaeba, et sĂ”dur teeb sĂŒdamel vaeva. Ega sĂ”da ei lĂ”ppe, kui vĂ€ikene pupe ootab tagasi sĂ”durist isa. Ega sĂ”da ei lĂ”ppe, kui vĂ€ikene pupe ootab tagasi sĂ”durist isa. Kui raha on taskus, olen tangis ja jĂ€rgmisel pĂ€eval ka kongis. Siis hambad on ristis ja aru saan hĂ€sti, naised kĂŒlvavad hukatust ilma. Siis hambad on ristis ja aru saan hĂ€sti, naised kĂŒlvadad hukatust ilma. Rai-rai-ra-raa, rai-rai-ra-rai-raa. Siis hambad on ristis ja aru saan hĂ€sti, naised kĂŒlvavad hukatust ilma. Meil ahtris on sini-must-valge ja merele sĂ”it on meil selge. Meil automaat paadis ja kone tĂ€ies laadis, nii sĂ”it lĂ€heb Rootsimaa randa. Meil automaat paadis ja kone tĂ€ies laadis, nii sĂ”it lĂ€heb Rootsimaa randa. Seal Rootsimaa kaljude vilus mind sĂŒleles rootslanna ilus. Ta Ă”malt mind suutles, palus jÀÀ veel mu juurde, kuid mĂ”te lendas Eestimaa poole. Ta Ă”malt mind suutles, palus jÀÀ veel mu juurde, kuid mĂ”te lendas Eestimaa poole. Rai-rai-ra-raa, rai-rai-ra-rai-raa. Ta Ă”malt mind suutles, palus jÀÀ veel mu juurde, kuid mĂ”te lendas Eestimaa poole. Kui Rootsimaalt tagasi jĂ”uan oma naisukest nĂ€ha siis nĂ”uan. Kuid naine lĂ€ks Ă€ra ja beebi lööb kĂ€ra ja ma lĂ€hen tagasi Rootsi. Kuid naine lĂ€ks Ă€ra ja beebi lööb kĂ€ra ja ma lĂ€hen tagasi Rootsi. Rai-rai-ra-raa, rai-rai-ra-rai-raa. Kuid naine lĂ€ks Ă€ra ja beebi lööb kĂ€ra ja ma lĂ€hen tagasi Rootsi.